Kolmapäev, 05. august 2020  
 

Vanad uudised

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 >

Mõisaküla - pilk tulevikku!
Esmaspäev, 30.04.2007

Laupäeval, 28. aprillil toimus visioonikonverents "MÕISAKÜLA - PILK TULEVIKKU!", mis oli pühendatud Mõisaküla linna omavalitsuse 15. aastapäevale.

Konverents jagunes neljaks põhiteemaks:

Mõisakülast lähiajalooliselt - tähtettekanne Tartu Ülikooli lähiajaloo professorilt Eero Medijainenilt.

Ettevõtlik Mõisaküla - tähtettekanne Viljandimaa Arenduskeskuse juhatajalt Urmas Tuuleveskilt.

Haritud ja kultuurne Mõisaküla - tähtettekanne Viljandi Maavalituse haridusosakonna juhatajalt Ilmar Kütilt.

Piire ületav Mõisaküla- tähtettekanne Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaanilt Urmas Varblaselt.

Oma kogemusi, arvamusi ja visoone esitasid Mõisaküla linna endised ja praegused juhid, asutuste esindajad, ettevõtjad ning paljud teised, kel anda oma panus Mõisaküla käekäiku ja tulevikku.

Fotod konverentsist
 


Kõik uus on unustatud vana
Teisipäev, 05.12.2006

Õpi hoolega!
Alates tänasest, 5. detsembrist saab Mõisaküla Muuseumis vaadata käsitööainelist näitust

KÕIK UUS ON UNUSTATUD VANA

Nostalgilise hõnguga näitusel on muuhulgas näha omaaegsete kooliõpilaste näputöid, mis leitud vanast koolimajast.

Südame teevad soojaks endise õpetaja Laine Muttiku poolt valmistatud õppematerjalid,
mille järgi paljud meist omandasid oma esimesed kogemused käsitöös.
Näha saab ka koolimaja varakambrites ajale vastu pidanud õmblusmasinat ning triikrauda.

Nii mõnigi meist, tänastest perenaistest, emadest ja vanaemadest võib üllatusega leida sealt oma esimesed katsetused niidi ja nõelaga, sukavarda või heegelniidiga.

Olete kõik oodatud näitust külastama - kes meenutama kooliaega, kes uudistama!

Muuseum on avatud:
teisipäevast reedeni 11.00 - 16.00
laupäeviti 10.00 - 15.00

Reedel, 8. detsembril suletud!

Näitust saab vaadata ka jaanuaris 2007

Killukesi näituselt
 


Ootamise aeg
Pühapäev, 03.12.2006

Jõulutäht
Nõrkadele andku jõudu,
tarkadele mõttesõudu,
vaevlejaile pääsemislootust,
õnnetuile õnneootust,
õilistagu jõuluvalgus
aasta lõppu, uue algust.


Advendiaeg tähendab jõuluootust


Advendimõtteid Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajalt:

Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, kõlab jõuluööl ingli kuulutus murelikele ning tõenäoliselt oma tööst üsna väsinud või koguni tüdinud karjastele.

Mida nad võisid sel hetkel tunda või mõelda? Just nende esimeste sõnade puhul – enne, kui ingel oma kuulutust jätkas? Mida meie tunneksime ja iseendalt või tollelt sõnumitoojalt küsiksime?

Mis rõõm see on? Mis asi see on, mis toob suure rõõmu kogu rahvale? Kas üldse on võimalik, et on olemas midagi, mis oleks ühtviisi rõõmuks kõigile inimestele?

Mida me igatseme? Millest me tunneme oma elus puudust või mida tahaksime rohkem, kui meil seda on? Mida me vajame?

Neid asju on palju. Need asjad on väga erinevad. Aga kõigil neil asjadel, kui nad on seda tõeliselt väärt, et neid tahta ja igatseda, on midagi ühist - nad kõik on meile kingitud ja kinkijaks on Jumal, meie Looja.

Mõtleme veidi selle peale - kõik see, mis on meie elus tõeliselt väärtuslik ja eluks möödapääsmatu, on meile antud tasuta, puhtalt kingitusena. Elu ise, mida elame, õhk, mida hingame, maa, millel kõnnime, vesi, mida joome, teised inimesed, kelleta me ei suudaks elada ja kelleta meid ei olekski, armastus, rõõm ja südamerahu ... Kui palju on seda, millega Jumal on meid ülirohkesti õnnistanud! Ja kui seda ei ole, siis pole mitte midagi väärt ka kõik muu, millega üritame oma elu ehtida või südant rahustada.

Mis on see rõõm, mida ingel kuulutab kogu rahvale? Mis on see, mida kõik inimesed ühtviisi vajavad? - Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. - Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega.

Jumal on meid armastanud, armastuses loonud ja meile kõike elus vajalikku ülirohkesti kinkinud. Nüüd teeb Ta suurima kingituse: Ta kingib meile iseennast. Ja Ta tõotab, et kõik, kes Tema vastu võtavad, saavad Tema lasteks, igavese elu pärijaiks. Kas see pole mitte rõõm, mida tõepoolest igatsevad ja vajavad kõik inimesed?

Mida meie Talle vastu saaksime kinkida? Samuti iseennast: oma mõtted, oma tahte, kogu oma elu. Et elada Tema tahte järgi, et armastada Teda üle kõige ja oma ligimesi, oma vendi ja õdesid Jumala peres, nagu iseennast.

KAUNIST OOTUSAEGA!

Esimese advendiküünla süütamine
 


Noortefoorum
Neljapäev, 30.11.2006


Käesoleva aasta aprillist maavalitsuse juures tegutsev Viljandimaa Noortekogu korraldab 1. detsembril noortefoorumi "Julge olla NOOR".

Meie koolist osalevad noortefoorumil 8. klassi neiud Eliis Jürise, Rutt Pais, Kätlin Lebedava, 12. klassi noormees Deivid Õigus, õpetaja Eha Ermits ja direktor Piret Koorep, kes juhib töögruppi "Noored tööturul".

Noortefoorum on esimene suurem koostööprojekt Viljandimaa Noortekogu ja MTÜ Ühendus Viljandimaa Kodukant vahel. Üritust rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu, lisaks on oma õla alla pannud Viljandi Maavalitsus ja ööklubi RED. Noored püüavad koostöös maavalitsuse ja omavalitsustega leida lahendusi noori vaevavatele muredele.

Viljandimaa Noortekogu viis oktoobris ja novembris
Viljandimaa viieteistkümne omavalitsuse noorte hulgas läbi küsitluse, mille tulemusena selgus iga linna ja valla tublim noor ja noortesõbralikum inimene.

Küsitlusest selgus, et tubliduse all ei mõelda üksnes häid õpitulemusi ega sportlikke saavutusi, vaid peetakse oluliseks ka põhiväärtusi - usaldamist, teineteise aitamist, hea sõnaga meeles pidamist, tänulikkust, armastust jne.

Mõisaküla linnas valiti tublimaks nooreks Eliis Jürise ja noortesõbralikumaks inimeseks õpetaja Eha Ermits.

 


Mõeldes Rein Sepale
Reede, 10.11.2006

Rein Sepp
…Kord tõesti hülgad enda tihenevaks maaks
või tõused imeliseks tiivaks tuules-
kes lehe langemisi osatada saaks,
kes rida rünnata, mis sündinud on luules?….



Need värsiread kutsusid mõisakülalasi 2. novembril, hingedepäeval kultuurimajja, et meenutada Rein Seppa, kes 1971. aastast kuni oma elupäevade lõpuni elas Lätimaal Ipiki külas Eglitesi talus.

Kultuurimaja väike saal täitus kiiresti huvilistega. Laila Hakkaja avas õhtu ja palus akendel ja laudadel süüdata küünlad. Kõlasid W. A. Mozarti ”Väikese öömuusika” esimesed helid. Hingedepäeva õhtu “Mõeldes Rein Sepale”võis alata.

Mõisaküla Keskkooli eesti keele õpetajad Maire Raieste ja Siiri Meidla andsid ülevaate Rein Sepa eluloost. Tema loomingus moodustavad keskse osa tõlked skandinaavia ja germaani eepostest ning keskaja euroopa luulest. Eelkõige tõlkemeistrina tuntud kirjamehe luuleloomingut võib vaadelda tõlketöö kõrvalsaadusena.

Luuletuste kirjutamise otstarvet nägi ta põhiliselt värsivõime ja –taju säilitamises tõlketöö tarbeks. Rein Sepa luulekujundi ja –keele omapäraks on lihtsus ja loomulikkus. Võõrsõnu ta peaaegu ei tarvita, palju on aga konkreetseid loodusobjekte tähistavaid mõisteid. Mõisaküla Keskkooli õpilased Deivid Õigus, Marju Lamber ja Eva-Liisa Kõpp esitasid vahepaladena valiku Rein Sepa luulest.

Tore oli kuulata tõlkija ja eeposte eestindaja kohta liikuvaid mälestusi ja müüte. Nii mõnigi mõisakülalane on Rein Sepa autogrammi omanik. Õhtu põnevam ja huvitavam osa oli siis, kui kuuldud juttu asus täpsemalt kommenteerima Anneli Sepp, kes töötab Tartu Ülikooli raamatukogus ning on Rein Sepa loomingu uurija ja suur austaja. Temalt kuulsime, et Rein Sepa üks poolõdedest on elus ja elab Kanadas. On teada ka Rein Sepa Eglitesi talu pärija.

Anneli Sepp on Rein Sepa luulekogude ”Tähti laotuses lõhkeb naerusui ja ”Jälle täht ja jälle värav” üks koostajaid. Suur tänu Eha Ermitsale, kes nii toreda külalise mõisakülalaste juurde tõi.

Hingedepäev oli hilistes õhtutundides. Küünlaleegid võbelesid. Kindlasti ka see, mis süüdati päeval Rein Sepa haual kodutalu aianurgas.


Siiri Meidla


Kahjuks puudub hetkel Rein Sepa veebilehele ligipääs, kuid lisaks võid lugeda veel:
Erakust erudiit, rara avis
Tähti laotuses lõhkeb naerusui
Muinaspõhja nurgake Lätimaal

Hetki ürituselt
 


1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 >